Vajadus kodumaiste teenetemärkide karpide järele tekkis riiklike teenetemärkide seaduse vastuvõtmisega aastal 1995. Esimesed taasiseseisvunud Eesti riiklikud aumärgid valmisid juba samal aastal ja vajasid selleks otstarbeks ka soliidset pakendit. Heaks eeskujuks oli Soome Vabariigi aumärkide pakendid, mida sai võetud eeskujuks oma karbitootmise väljaarendamisel.

Riiklike teenetemärkide karbi karkass on valmistatud puidust. Karp on kaetud kunstnahaga Miradur, millel on nahale omane faktuur . Karbi pooled on omavahel ühendatud metallist hingedega. Teenetemärgi karbi kaas on pealt kumerdatud ning sellele alaossa on trükitud kuldselt suur riigivapp. Teenetemärgi kaane sisekülg on polsterdatud porolooniga ning kaetud valge siidvoodriga. Seestpoolt on karbi kahetasandiline põhi kaetud tumesinise sametiga, mille sisse on pressitud  teenetemärgi kuju järgiv süvend. Karbi esiküljel asetseb metallist kuldne sulgur.